Kirjanike liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamatul "Tõlkija hääl" on ilmunud VI number, koostajaks Heli Allik. Järjekordselt väga huvitav ja vaimu virgutav väljaanne. Kirjutasin sinna visandliku loo sellest, kuidas Oras ja Kaalep on tõlkinud Horatiust ning Oras, Kärner ja Alver Puškinit (kes omakorda on "tõlkinud" Deržavini kaudu Horatiust) ning püüan selle najal viidata sellisele efemeersele nähtusele nagu tõlkija isiklik poeetika. Keskmeks niisiis exegi monumentum ja non omnis moriar ehk täitsa ma ei kao.
Teksti ei hakka praegu siia üles panema, koos toimetaja Katrin Hallasega sai see tüpograafiliselt keeruline tekst lõpuks kenasti fikseeritud, ei hakka seda konvertimistega uuesti rikkuma. Soovitan tungivalt see kogumik hankida ja üleni läbi lugeda, see on humanitaarintellektuaalne feast.
No comments:
Post a Comment