26/06/2014

Vladimir Propp - Imemuinasjuttude transformatsioonid

Tallinna Ülikooli kirjastuselt on ilmunud vene vormikoolkonna tekstide kogumik "Kirjandus kui selline". Tõlkisin sinna Proppi "Imemuinasjuttude transformatsioonid". Propp kuulub vormikoolkonda küll tinglikult, sest Opojazi ega Moskva lingvistikaringi liige ta polnud, aga tema muinasjutu-uuringud olid teoreetiliselt samas sängis formalistide lähenemisviisidega, samuti aitas üks olulisemaid formaliste Boriss Eichenbaum Proppi üht peateost "Muinasjutu morfoloogia" (1928) trükki toimetada. Siin tõlgitud artikkel oli algselt plaanitud "Muinasjutu morfoloogia" ühe peatükina, kuid viitab tegelikult juba tolle teose põhihoiakust väljapoole, püüdes muinasjutumotiivide transformeerumise abil seletada seda, miks "Morfoloogias" esitatud ranged skeemid tegelikus analüüsis üksüheselt ei rakendu. Nõnda illustreerib Proppi olemasolu siin kogumikus seda, milline oli ajastu (1920. aastad) üldsuundumus vene humanitaarteadustes ka väljaspool selle avangardi otsest tuumikut, milleks vormikoolkond oli. Väga hea kokkuvõtliku ülevaate vormikoolkonna ajastulisest ja teoreetilisest kontekstist annab Märt Väljataga järelsõna, kus seletatakse lahti ka formalistide põhimõisted (kirjanduslikkus, poeetiline keel, kummastus, võte, materjal, faabula ja süžee, tinglikkus, motiveering, funktsioon, dominant, orientatsioon/seade). Raamatust leiab ka autorite elulood, kus on ühtlasi ära nimetatud nende varasemad tõlked eesti keelde (siit paistab, et tegu on Proppi esmatõlkega eesti keelde - mida on pisut raske uskuda, arvestades seda, kuivõrd tuntud on tema mõttestik siinsete folkloristide hulgas), aga samuti viiteid olulisematele käsitlustele mujalt maailmast - nii et huviline võib selle raamatu varal ennast korralikult harida.
Raamat sisaldab vormikoolkonna põhitegelastelt proportsionaalsel hulgal tekste: Viktor Šklovskilt, Boriss Eichenbaumilt ja Boriss Tomaševskilt kolm, Roman Jakobsonilt ja Juri Tõnjanovilt kaks (pluss üks nende kahasse kirjutatud artikkel), lisaks siis Propp ja Ossip Brik kumbki ühe tekstiga. Osa tõlgetest on varem ilmunud Vikerkaares, tõlkijateks Märt Väljataga, Kajar Pruul, Boris Kabur, Jaan Ross ja Heli Allik.
Lisaks sellele, et see raamat on huvipakkuv kirjandus- ja kultuuriteooria (ning selle ajaloo) seisukohalt, annab see tegelikult ka pildi sellest, milline oli 1910.-20. aastate vene kirjandusliku avangardismi (futurismist ja Hlebnikovist kuni leflaste ja Majakovskini - unustamata ka markantsemaid marginaale nagu nt Gastev) kaasaegne teoreetiline kontekst - vormikoolkond ja tollane uuenduslik kirjandus arenesid käsikäes, peegeldades teineteist ja vastastikku teineteiselt ideid ammutades.

No comments:

Post a comment