*
Aleksei
Gastev (1882–1939?) oli vene töölisliikumise tegelane,
originaalse poeetikaga proletaarne luuletaja ning nn töö teadusliku
organiseerimise teoreetik. Üksikasjalikumat eestikeelset infot tema
kohta saab 2009. aastal ilmunud tekstikogumikust „Töölislöögi
poeesia“ [Vikerkaares (2016, nr 7/8) on ilmunud kaks Gastevi proosaluuletust Alma Pikkeri 1921. aasta tõlkes]. Gastevi tööteooria sai toitu Frederick Taylori
scientific
management’i
õpetusest, aga väga oluline praktiline eeskuju oli tema jaoks ka
Ameerika suurtöösturi Henry Fordi tehnoloogiline ja töökorralduslik
panus tööstuse arengusse. Gastevit ennastki on nimetatud „vene
Fordiks“.
Siin
esitatud tekstid esindavad Gastevi kõige lähemat kontakti Fordiga –
tööteoreetilist kirjavahetust ja üht artiklit, mis võrdleb Karl
Marxi ja Henry Fordi arusaamu tootmise revolutsioneerimisest. Fordi
teosed, kus ta kirjeldab oma töösturikarjääri ja kompanii
ülesehitamisel järgitud põhimõtteid, olid tolleks ajaks punasel
Venemaal juba tõlkes ilmunud – tööstusliku tootmise progressi
küsimused olid ühiseks huviks nii kommunistidel kui kapitalistidel
(eesti keeles on ilmunud Henry Fordi „Minu elu ja töö“ 1938. ja
1995. aastal Voldemar Milleri tõlkes ning „Täna ja homme“ 2007.
aastal Epp Velbri tõlkes). Ka Gastevi puhul võib näha, kuidas Marx
pole tema jaoks eelkõige ideoloog, vaid töö ja tootmise analüütik.
Kui vaadata läbi Gastevi mahukas tööteaduslike tekstide kogumik
„Kuidas tuleb töötada“ („Как надо работать“,
1972), siis tsiteerib ta Marxi peamiselt kui tootmisajaloolast ja
tööalaste arengute prognoosijat, kõrvuti näiteks sellise
majandusfilosoofiga nagu Adam Smith.
Huviväärne
on mainida, et 1926. aastal oli Gastevi Töö Keskinstituuti
külastanud ka Fordi firma delegatsioon. Hilisemas raportis on
delegatsiooni liikmed nähtut kirjeldanud muuhulgas nii: „Õpilased
õppisid vasarat kasutama, hoides kinni ühest vasarast, mis liikus
mehaaniliselt üles-alla, samal ajal kui õpilase käsi oli vasara
külge seotud, et kindlustada õige distants tema keha ja vasara
vahel. Kõik algajad töötasid ühe minuti ja seejärel panid
mehaanilise signaali peale oma tööriistad kõrvale ja puhkasid ühe
minuti; siis rivistati nad kindlate vahemaadega üles
gümnastikaharjutuste tegemiseks ja siis lubati neil suitsu teha.
Väiksed kabinetid olid tuubil täis erinevaid seadeldisi, nagu
näiteks selline kapp, kus asuva õpilase iga liigutus registreeriti
kõrval asuvas kontoris elektrikontaktide rägastiku kaudu ning
salvestati paberilindile.“ Ameeriklased nimetasid Gastevi
instituuti tsirkuseks, komöödiaks ja hullumajaks, mis raiskab
kahetsusväärsel kombel noorte inimeste aega. [Tsit: A. M. Ball, Imagining America: Influence and Images in Twentieth-Century Russia. Lanham (MD), 2003, lk 28–29] Gastevini need hinnangud siiski ei jõudnud, nagu näha tema
hilisemast lugupidavast toonist Fordi ja tema tööstuse suhtes.
Karl Marx koos tütre Jennyga
Henry Ford poja Edseliga