Poeem

Loomingu aprillinumbris ilmus mu poeem. Jätsin ta pealkirjata, kuigi mõttes oli mitu varianti: "Puu", "Lõim" (viitega hiina sõnale 經 jing, mis algselt tähendab lõime, kuid tähistab ka igasuguseid pühakirju või olulisi raamatuid, nt Daodejing ehk Kulgemise ja väe raamat, Yijing ehk Muutuste raamat, Xinjing ehk Südasuutra, Piibli kohta kasutatav Shengjing ehk Püha raamat), "Rõõmusõnum" (~evangeelium), "Kuld-Renett", "Suvi", "Kuni" - kuid igaüks neist tundus liigselt konkretiseerivat ja suunavat lugemisvõtit ühes või teises suunas. Nii et nüüd on ta lihtsalt poeem, mille motoks on lugu Zhuangzist ja kalade rõõmust.
Vaata selle kohta ka siit.

Zhou Dongqing, "Kalade rõõm" (13. sajandi lõpp; katke suuremast joonistusest - kogu rullraamatu pikkust joonistust saab vaadata siit)

Zhuangzi ja Huizi uitasid Hao sillal

8. novembril lugesin festivalil "Hullunud Tartu" ette oma nimetu poeemi. Täisteksti saab loodetavasti varsti trükist lugeda, kuid selle alguses on moto Zhuangzi raamatu 17. peatükist. Poeemi algusse otsustasin ta panna sellisel kujul:

Tõlke kujunemisel aitas mind Facebooki-arutlus Rein Raua, Margus Oti, Mart Kanguri ja Eik Hermanniga (vt kommentaare):

Postita by Aare Pilv.