Anu Kree "Suidpidi"

 

Suvel ilmus Anu Kree uus luulekogu "Suidpidi", oli rõõm olla raamatu toimetaja. Luulekogu saateks kirjutasin nii: "Ühes Anu Kree lühikeses luuletuses öeldakse: „Esimene käestlastud mõte / vist ongi tähtsaim“. Tundubki, et need tekstid võtavad mõtte üles just sealt, kus see tavaliselt käest lastakse, ja nõnda ulatuvad nad kirjeldama meeleolusid ja äratundmisi „kiudude vahelt“. Seekordne Anu Kree luulekogu on varasemaga võrreldes natuke käänulisem nii eri laadi tekstide poolest – napist lühiluulest kuni proosaminiatuurideni – kui ka meeleoludelt, mis on kohati ekstravertsemad kui Kree luules tavaliselt, samuti on siin selgemini esil koomiline. Kõige selle juures on aga Anu Kree jätkuvalt nüansitundlik ja täpne."

Anu on jätkuvalt viljakas, sellele raamatule eelnes proosakogu "Kolme tiivaga klaver", kohe varsti on ilmumas autobiograafiline fragmentaarium "Sees sumisev süda". 

Anu Kree "Palangukõnd"

 On olnud rõõm kaasa aidata Anu Kree viienda luulekogu "Palangukõnd" valmimisele. Andsin koostamisel pisut nõu ja kirjutasin tagakaaneteksti:

See luule mõjub mulle nagu mets, kus esialgu on ehk keeruline orienteeruda, kuid edasi kõndides ja harjudes saan aru, et kõigel on siin oma kindel ja õige koht, sest see on elus keskkond. Anu Kree on oma selgelt eristuva poeetilise keele ja kujundiilmaga luuletaja, kes tunneb inimliku lausumisvõime ja -võimetuse piire ning mõistab neil nõtkelt liikuda. Usaldust selle luule tõetunde suhtes tekitab ka oskus, mis on üldiselt harv – kirjutada armastusest mitte selle puudumise, vaid kohaolu kaudu, nii nagu ollakse kohal looduses.

Luulekogu Tartu-esitlust on võimalik vaadata siit.