Aleksei Gastev: Marx ja Ford. Töö Keskinstituudi kirjavahetusest Fordiga

Vikerkaares 2018/6 ilmusid Aleksei Gastevi artikkel "Marx ja Ford" ning kommentaariga kirjavahetus Fordi kompaniiga. Siinkohal saatesõna, Gastevi enda tekste lugege ajakirjast.

*

Aleksei Gastev (1882–1939?) oli vene töölisliikumise tegelane, originaalse poeetikaga proletaarne luuletaja ning nn töö teadusliku organiseerimise teoreetik. Üksikasjalikumat eestikeelset infot tema kohta saab 2009. aastal ilmunud tekstikogumikust „Töölislöögi poeesia“ [Vikerkaares (2016, nr 7/8) on ilmunud kaks Gastevi proosaluuletust Alma Pikkeri 1921. aasta tõlkes]. Gastevi tööteooria sai toitu Frederick Taylori scientific management’i õpetusest, aga väga oluline praktiline eeskuju oli tema jaoks ka Ameerika suurtöösturi Henry Fordi tehnoloogiline ja töökorralduslik panus tööstuse arengusse. Gastevit ennastki on nimetatud „vene Fordiks“.

Siin esitatud tekstid esindavad Gastevi kõige lähemat kontakti Fordiga – tööteoreetilist kirjavahetust ja üht artiklit, mis võrdleb Karl Marxi ja Henry Fordi arusaamu tootmise revolutsioneerimisest. Fordi teosed, kus ta kirjeldab oma töösturikarjääri ja kompanii ülesehitamisel järgitud põhimõtteid, olid tolleks ajaks punasel Venemaal juba tõlkes ilmunud – tööstusliku tootmise progressi küsimused olid ühiseks huviks nii kommunistidel kui kapitalistidel (eesti keeles on ilmunud Henry Fordi „Minu elu ja töö“ 1938. ja 1995. aastal Voldemar Milleri tõlkes ning „Täna ja homme“ 2007. aastal Epp Velbri tõlkes). Ka Gastevi puhul võib näha, kuidas Marx pole tema jaoks eelkõige ideoloog, vaid töö ja tootmise analüütik. Kui vaadata läbi Gastevi mahukas tööteaduslike tekstide kogumik „Kuidas tuleb töötada“ („Как надо работать“, 1972), siis tsiteerib ta Marxi peamiselt kui tootmisajaloolast ja tööalaste arengute prognoosijat, kõrvuti näiteks sellise majandusfilosoofiga nagu Adam Smith.

Huviväärne on mainida, et 1926. aastal oli Gastevi Töö Keskinstituuti külastanud ka Fordi firma delegatsioon. Hilisemas raportis on delegatsiooni liikmed nähtut kirjeldanud muuhulgas nii: „Õpilased õppisid vasarat kasutama, hoides kinni ühest vasarast, mis liikus mehaaniliselt üles-alla, samal ajal kui õpilase käsi oli vasara külge seotud, et kindlustada õige distants tema keha ja vasara vahel. Kõik algajad töötasid ühe minuti ja seejärel panid mehaanilise signaali peale oma tööriistad kõrvale ja puhkasid ühe minuti; siis rivistati nad kindlate vahemaadega üles gümnastikaharjutuste tegemiseks ja siis lubati neil suitsu teha. Väiksed kabinetid olid tuubil täis erinevaid seadeldisi, nagu näiteks selline kapp, kus asuva õpilase iga liigutus registreeriti kõrval asuvas kontoris elektrikontaktide rägastiku kaudu ning salvestati paberilindile.“ Ameeriklased nimetasid Gastevi instituuti tsirkuseks, komöödiaks ja hullumajaks, mis raiskab kahetsusväärsel kombel noorte inimeste aega. [Tsit: A. M. Ball, Imagining America: Influence and Images in Twentieth-Century Russia. Lanham (MD), 2003, lk 28–29] Gastevini need hinnangud siiski ei jõudnud, nagu näha tema hilisemast lugupidavast toonist Fordi ja tema tööstuse suhtes.

Karl Marx koos tütre Jennyga

Henry Ford poja Edseliga