Tammsaare "Ma armastasin sakslast"

 Kirjastuses Helios on ilmunud Tammsaare romaani "Ma armastasin sakslast" uustrükk. Raamatule on järelsõna kirjutanud Maarja Vaino - sealt saab näiteks teada, et päris noorena kirjutas Tammsaare ajalehe järjeloona jutustuse "Ärakadunud poeg", kus on tegemist mõisnikupoja ja talutüdruku armastusega (ja et selle jutustuse lõpu kirjutas Jaan Tõnisson).

Kuna tegu on juba ligi 90 aastat tagasi kirjutatud tekstiga, arvas kirjastus, et tänapäeva noorele lugejale kuluksid ära seletused vanaaegsete keelendite ja nähtuste kohta. Tegin niisiis raamatu kommentaaride osa ning tagakaanele läinud lühikokkuvõtte.

(Disclaimer: autori nimekuju eest ma vastutust ei võta, kuigi olen raamatus kirjas korrektorina - tegelesin vaid tekstist näpuvigade eemaldamisega ega näinud raamatu lõppfaili.)

*

Tammsaare romaan „Ma armastasin sakslast” on talupojapäritoluga poolharitlase Oskari ning baltisaksa vaesunud parunisoost pärineva Erika armastuse lugu, kirja panduna Oskari pilgu läbi. Ilmumise ajal puudutas see teos vahetult tollast sotsiaalset elu, demokraatlikus Eestis veel edasi toimivaid seisuslikke suhteid, kuid loomulikult on romaan mitmeplaanilisem. Tänapäeval on endiselt kõnekas tõusiklikkuse teema, aga siin antakse ka sügav sissevaade armastuse sisemistesse seadustesse. Oskari ja Erika ebavõrdsust, mis nende suhtele saatuslikuks saab, võib tõlgendada ka puht psühholoogiliselt hingelise alaväärsustundena oma armastatu suhtes.

Mõnes mõttes võib romaani lugeda ka kui kurbkoomilist paroodiat kunagisele kurtuaassele traditsioonile, kus rüütel tõstis oma südamedaami kättesaamatusse kõrgusse, et tema nimel kangelastegusid teha. Siin on tegu rüütliga, kes pole veel päriselt rüütel, ja südamedaamiga, kes sooviks oma kõrgelt positsioonilt alla päris armastuse juurde laskuda.

*

 Sõnaseletusi ja kommentaare

Alljärgnevalt on seletatud sõnu ja väljendeid, mis ei pruugi olla tänapäeva lugejale enam mõistetavad. Ka mõned keelendid on aja jooksul pisut oma tähendust muutnud, nt „eks” tähendas romaani kirjutamise ajal „kas mitte” (nt „Eks ma ei lõõritaks”) ja „kuigi” võis vahel (kuid mitte alati) esineda tähenduses „kui ka” (nt „Ja ma otsustasin, et kui ei saa heaga, siis kurjaga ometi, kuigi see peaks maksma minu teenistuskoha” või „Ossaks poleks võinud ma teda kunagi hüüda, kuigi me mõlemad oleksime elanud”). Muud ajastuomased ja murdelised keeleiseärasused on loodetavasti tänapäevalgi arusaadavad.

aganane leib – leib, mille jahus on viljateradega koos ka aganad, s.t ka vilja õlepuru, lehed jms

asunik – talunik, kes rajas talu maareformiga mõisatelt ära võetud maale

cantus – ladina keeles „laul”, siinses kontekstis üliõpilaskorporatsioonides lauldavad laulud

eine, zweie – üks, kaks (saksa keeles)

esteks – esiteks

hallparun – suurtalunik

herkulo – kaerahelbed

hundipassi andmine – töölt vallandamine või koondamine

härjavärss – noor härg

inestama – inetuks tegema

jatkama – jätkama

jõutama – edendama, hoogu andma

Kaananimaa – piiblis Jumala poolt tõotatud maa, kuhu iisraellased Moosese juhtimisel Egiptusest läksid

kantnik – talupoeg, kes rentis mõisalt väikest talukoht ehk kandikohta ja tasus renti peamiselt tööga mõisa heaks

keeritesed (keeritised) – kokku riisutud või heinasaadudest laiali laotatud poolkuiv hein

keskpaik on hele – kõht on tühi

kintspüksid – kitsad põlvpüksid, traditsiooniliselt kõrgemast seisusest meeste riietusese

kompromiteerimine – romaanis kõneldakse spetsiifiliselt naisterahva kompromiteerimisest, s.t talle seltskonna silmis ebapuhta, korralikuks abieluks sobimatu naise maine tekitamisest

kraavilõikaja – kraavikaevaja

kuna – samas kui, samal ajal kui (mitte „selle pärast”, nagu seda tänapäeva keeles sageli kasutatakse)

kõditama – siin sageli tähenduses „erutama”

kõlbline – moraalne, eetiline

kõrvaspuud – tooli käetoed

käetark – käejoonte järgi ennustaja

lauakirik – armulauateenistus

liigkasu, liiakasu – kõrgest laenuprotsendist saadav tulu

lobima – lobisema

loksuja kana – hauduv või hauduma kippuv kana

läätseleem – miski vähetähtis, mille eest loobutakse millestki tähtsast; pärit piibliloost, kus Eesav müüb oma vennale Jaakobile läätseleeme eest maha oma esmasünniõiguse ehk vanima poja õigused pärida perekonnapea seisus ja olulisim osa isa varast

läbi viie vaatama – läbi viie sõrme vaatama, ükskõikselt suhtuma

magasiait – vallakogukonna ühine viljaait, kust talupojad said vilja laenata

mesallianss (Tammsaarel „mesallians”) – varanduse või seisuse poolest ebavõrdne abielu

mullikas – noorveis

muru-tõnis – tennis

määrdinud – määrdunud

„Narva taha ja Pihkva ette, aga mitte Võnnu alla ...” – viide sellele, et baltisakslased enamasti ei sõdinud Vabadussõjas Eesti vägedega koos (mis jõudsid sõjas Narva taha ja Pihkvani), vaid Balti Hertsogiriigi eest sõdinud Landeswehr’is, mida Eesti väed võitsid Võnnu lahingus

Nikolai – viimane Venemaa keiser Nikolai II

obligatsioon – pikaajaline võlakohustus

paljas pea (lauses „„Teie äratate inimestes tähelpanu,“ ütles ta mulle nukra naeratusega, tuletades meele mulle mu paljast pead”) – romaani tegevusajal oli üldiseks kombeks, et mehed kannavad väljas liikudes peakatet, tänaval paljapäi liikumine mõjus ebatavaliselt

passija – teenija

peagu – peaaegu

pipstükk – biifsteek

pops – maata või väikese maaga vaene talupoeg, kes elatus juhuteenistustest

Pontsiuse juurest Piilatuse juurde... – saksa päritoluga väljend, mis tähendab mingi asja nimel tühjade käikude tegemist; Pontius Pilatus on ühesama piiblitegelase kaks nime

pöör (pükstel) – pulgakujuline kinnitusnööp

rammu minema – kaalus juurde võtma

„Rebasenaha ajasin seljast maha ja värvid sain külge ...” – üliõpilaskorporatsioonide noorliikmeid nimetatakse rebasteks; kui neist saavad täisliikmed, on neil õigus kanda organisatsiooni värvidega teklit ja paelu

rippumatus – sõltumatus

Saalomon – piiblis Iisraeli kuningas; romaanis mainitakse teda seoses „võõra naise armastusega”, mis viitab sellele, et Saalomonil oli palju võõramaiseid naisi, kes kallutasid ta ebajumalateenimisele

saunik – suurema talu maal majakest (mida nimetati ka saunaks) ja väikest maad rentiv talupoeg

sibi – käimlate puhastaja, fekaalivedaja

staraitama – püüdma (toorlaen vene keelest)

studioosus – üliõpilane

suud mööda – riivamisi, mokaotsast

tallukas – kalts, räbal

task – tasku

tullitanud – riknenud

tunaeile, tunahomme – üleeile, ülehomme

tänavaprügitaja – tänavale teekatte panija

vald – siin romaanis kasutatuna tähistab vald vastandatuna mõisale talusid ja talurahva kogukonda

veene – veendumus

veksel – võlakiri, dokument, mille võlgnik annab võlausaldajale ja millega ta kohustub võla tasuma kas teatud kuupäevaks või veksli ettenäitamisel

veksli diskontimine (diskonteerimine) – veksli ostmine või edasiandmine enne tähtaega, teisendades tulevase tulu selle hetkeväärtusele

veksli protestimine – veksli lunastamata jätmise tõestamine notari juures

von – aadliseisuse tunnus nimes, eraldi sõnana aadliku sünonüüm

Weib, Wein und Gesang – naised, vein ja laul (saksa keeles), levinud lendväljend lõbusa elu kohta

õhkamismärk – hüüumärk