Semjon Hanin "ainult et"

 

Kirjastuselt Tuum on ilmunud Riia luuletaja Semjon Hanini valikkogu "ainult et". Tõlgete toimetaja oli Katrin Väli, raamatu kujundas Eva Labotkin. See raamat käib paaris ülemöödunud talvel ilmunud Sergei Timofejevi valikkoguga "Tulemasinaid täis tasku" - nad mõlemad on Riia luulebändi Orbita liikmed. Hanini luulet on eesti keeles siin-seal ilmunud varemgi, kuid raamatu jaoks on paljusid tõlkeid viimistletud ja kohendatud. Raamatu pealkiri on tuletis tema raamatu pealkirjast "Только что", mis tähendab "Äsja", kuid sõnasõnaliselt saab seda tõlkida ka "Ainult et".

Lisan siia raamatu saatesõna.

*

Saateks

Semjon Hanin on nimi, mille all on oma luulet avaldanud Aleksandr Zapol. Ta on sündinud 1970. aastal Riias, õppinud vene filoloogiat Tartu ülikoolis ja Läti ülikoolis ning olnud 1999. aastast alates Riia venekeelsete luuletajate rühmituse Orbita liige (selle rühmituse loomingust on eesti keeles varem ilmunud kogumik „Eesti keeles sa lobise, tibuke“ 2016 ning Sergei Timofejevi „Tulemasinaid täis tasku“ 2021). Hanini debüütraamat oli vene- ja lätikeelsete paralleeltekstidega „Только что / Tikko“ („Äsja“, 2003), sellele järgnesid „Опущенные подробности“ („Vahele jäetud üksikasjad“, 2008, sisuliselt visuaalkunstiobjekt, suurest fotost moodustuv buklett, kus tekst on pildi rastriks), „Вплавь / Peldus“ („Ujudes“, 2013, sisaldab ka Läti kunstnike tehtud „tõlkeid“ visuaalkeelde), „А вам не кажется, что эти ваши пять минут как-то слишком сильно затянулись?“ („Kas teile ei tundu, et need teie viis minutit on kuidagi liiga pikaks veninud?“, 2015, osa koos Līva Rutmanega valminud ruumiinstallatsioonist), „Но не тем / Bet ne ar to“ („Kuid mitte sellega“, 2017) ja „Посигналь“ („Anna signaali“, 2018). Peale läti keele on tema luulet tõlgitud veel tšehhi, ukraina, serbia, itaalia, gruusia, hispaania, valgevene, ungari, poola, leedu, saksa ja horvaadi keelde (kui nimetada vaid neid keeli, milles on ilmunud omaette raamat). Aleksandr Zapol ise on omakorda viljakas läti nüüdisluule tõlkija vene keelde.

2011 ilmus tema koostatuna kogumik „Латышская/русская поэзия“, mis koondab Läti saksa- ja lätikeelsete poeetide algupäraselt vene keeles kirjutatud luulet alates 17. sajandi keskpaigast. Peale selle on Zapol ka aktiivne interdistsiplinaarne kunstnik (nagu kõik orbitalased), ta on oma luulet kasutanud erinevate netikunstiteoste materjalina (üks neist, „3D Poetry“, on välja arenenud etapini, kus kolmemõõtmelise luuletuse võib skulptuurina välja printida), esitanud oma luulet performatiivsetes projektides, osalenud Orbita tegevuskunstiaktsioonides, mis on ümber mõtestanud Riia linnaruumi (nt tänavanurkadele omaette nimede andmise aktsioon), esinenud fotode ja joonistuste näitusega, kirjutanud tekstid Eestiski lavastanud Vladislav Nastavševsi tükile „Sņeguročka“ (2011) ning instseneerinud Bulgakovi „Koera südame“ (Dmitri Petrenko lavastus 2022 Riia vene teatris).

Hanini luule ei anna end esmapilgul ehk lihtsalt kätte, kuid süvenemise puhul satub lugeja maailma, mida tajutakse läbi pidevate väikeste tajunihete – olgu need siis meeleaistingute, ruumi ja aja, sõnastustavade, kultuuriliste konventsioonide või emotsionaalsete seisundite kõrvalelibisemised, ootamatud kattumised või omavahel vahetusse minekud jne. Ses mõttes on iseloomulik koos Vladimir Leibgamiga loodud netiteos „Что-то с координацией движений“ („Midagi on lahti liigutuste koordinatsiooniga“, 2010), kus tavakujul esitatud luuletekstidesse on programmeeritud vaevumärgatavad moonutused, mida lugeja tajub iseenda tajuhäiretena. See on iseloomulik kogu Hanini poeetikale, mis sellise tehnika kaudu muudab lugeja maailma ja sõna suhtes eriti tähelepanelikuks ja ergutab nüansimeelt.

* 

Vaata ka videot 20. oktoobril toimunud esitluselt.