Aygel - laulutekste

Vikerkaares nr 1-2 ilmus kolm tõlget tatari-vene räpparilt Aygel Gaysinalt, lauludest "1190", "Keha" ja "Tule vaimud". Need on nende originaalversioonid:

 Aygel Gaysina (Айгель Гайсина, sündinud 1986) on Naberežnõje Tšelnõ linnas elav tatari-vene luuletaja ja laulja-räppar. Ta on laiemalt tuntuks saanud paaril viimasel aastal, kui koos Peterburi muusiku Ilja Baramijaga on esinenud duona nime all Aigel (Аигел). Tema uuema aja loomingut mõjutab tugevasti asjaolu, et 2015-2017 oli vangis tema muusikust abikaasa Temur Xadırov, keda süüdistati Gaysina eelmise elukaaslase tapmise katses. Gaysina on avaldanud luulekogu „Kohus” (Суд, 2016) ning ansambel Aigel on viimase kahe aasta jooksul avaldanud kolm plaati: „1190”, „Buš Baš” ja „Muzõka”. Tema suurimaks hitiks on laul „Tatarlane” (Татарин), kuid selle flow ja kõlamängud läheksid tõlkes kaotsi. Ka muud siinsed tõlked ei taotle originaalide kõlavormilist ja järelelauldavat jäljendamist. Tõlgete aluseks on laulusõnade portaal genius.com. 

 

Lisan siia veel kolm tõlget, mis jäid Vikerkaare valikust välja.

TANJA

sõidan juba 300 miljonit minutit,

tõsta homme mind surnuist – olen põrm, olen fööniks,

mu eelmisele kirjale tuleb siit remiks:

kõik on seesama, kuupäevad on teised

ja biidid on teised.

pliiatsiga vihikus kogun kokku kolm:

sõna kirjutan – kaks on peas, sõna kirjutan – kaks on peas, sõna kirjutan – kaks on peas,

sest ma tean, kuhu kirjutan, mul on mõistus veel peas,

mu linnas on suvi –

mu seljas on sulejopp,

kalendrisse sülitan,

ilma sinuta mu stiil on külm sisemuses, külm sisemuses,

ilma sinuta olen ma eelkõige külm sisemuses.

uudised sellised: maa peal on juuli algus,

tulen vaksalis maha,

kõik on endiselt jõus,

me kohtume kapslis –

kolm ööpäeva orbiidil,

telefon on ülemuse käes, mind pole, ärge helistage.

kasemati koridorid, automaadid, „ära vigurda!”

„tõsiselt, teesaatja? kui ei tea, ära räägi,

minu stiil on kuulid mu sees, kuulid-kuulid mu sees,

koridorid-koridorid-koridorid mu sees,

minu stiil on koridorid-koridorid mu sees,

kui kaua neis minna, väga kaua neis minna –

mu südameni see ikka on ainult pool teed.”

vaksali juures on ummik,

väljun taksost ma keset tänavat –

andke signaali, lõuake, imege muna,

viimse jõuga torman perroonile –

Kauge Maa rongi ei ole tabelis,

turvale sõidan sisse:

„kus on rong Kaugele Maale? kus on rong? kus on rong?

kus on rong Kaugele Maale?

ma küsin teilt, kus on see rong tema juurde Kaugele maale?”

turva pole asjaga kursis, kuid mina olen juba rööbastel.

ilm on väga leebe,

poole tunni pärast on pime,

vein on segi verega,

Alla birsä¹,

homme hommikul, homme hommikul,

homme hommikul teen südame lahti,

suitseta mind, olen pulber, olen püssirohi,

kogu öö tolknen vagunikoridorides

kuulen monitoris enda hääle asemel sinu häält,

vaatan laternaid,

tõmbun endasse kokku, tõmbun endasse kokku,

üha pikemad koridorid mu sees,

sõidan su poole mööda koridore mu sees,

ehitan su juurde koridore mu sees,

mu külm on mu sees, koridorides mu sees.

päike on loojas. siin on minugi pimedus –

pentatoonilise öö must noot,

kõik on sul sõnumis kirjas,

kogu su linnukese lugu.

sellest, mis mu sees,

sellest, mis mu sees.

2 nädala pärast on su tütar kuuene, aga oli alles neli,

ilma sinuta olen eelkõige külm sisemuses.

paraneb valu,

jääb kontroll,

kell on 8 hommikul,

takso on kohal, on aeg,

prügiämbrid, koer jalutada, avaldus.

„kelle järjekord?”

kõik mööduvad, mööduvad, mööduvad edasi.

mina ja tuba oleme tühjad.

„aga mina?”

mind ei lubata.

Tanjale meeldib olla dominant ses mängus,

Tanjale meeldib püstol ta kabuuris,

silmast silma, nonii, nonii –

mu südameverd Tanja puhastab kaltsuga enese kontsa pealt

Tanja lubas möödunud korral

ja käskkirja hankis,

Tanja, Tanjake, Tanja,

sa ei armasta mind enam,

Tanja, Tanja, Tatjana,

rühikas nagu paragrahv, naah,

valget verd nagu loomanahk,

Tanja, jumal, sa oled loll.

„Tanja, luba, Tanja, luba, ma palun,

Tanja, luba, ma armastan teda.

Tanja, kujuta ette, et sinu mehega nii...”

„Mm, ma kuulen seda iga päev, sõbrake.”

„Tanja, luba, Tanja, luba, ma palun,

Tanja, luba, ma armastan teda.”

silmast silma, nonii, nonii,

no sa oled ikka üks segane lits!

sõidan juba 300 miljonit minutit,

oota mind talvel, olen põud, olen flower,

su eelmisele kirjale tuleb siit kaver:

kõik on seesama, vaid pisarad on teised

pliiatsiga vihikus kogun kokku kolm:

sõna kirjutan – kaks on peas, sõna kirjutan – kaks on peas, sõna kirjutan – kaks on peas,

lubasin kolm pakki, aga ise jäin vanglasse kinni,

vastad ühe sõna – kaks valeta,

sõna tõmbad maha – kaks maha kustuta,

oma peas korrutan kolmega kõik,

korrutan kolmega kõik.

1 Annaks jumal (tatari keeles).

MÜRK

aina uuelt leheküljelt,

uuelt, puhtalt leheküljelt,

uuelt, puhtalt leheküljelt, puhtalt.

ma olen teisega õrn ja hell,

sa oled teisega pöörane,

kumb on ahnem, kumb joobnum, kumb öisem, kumb alatum, sa või ma?

jagame raha,

jagame lapsed,

jagame – sinu ja minu,

jagame kogutud mürgi –

oma mürgi jagame – sinu ja minu mürk.

talle su mürki ma annan,

sa talle annad mu mürki,

meie mürki nad võtavad magades,

meie mürk on see, mida nad ärgates tahavad,

meie mürgiga pärast meid teisi nad kostitavad.

see on me lahing, väikene lahing, võta vastu see lahing, kes meist kahest

serveerib me mürki maitsvamalt – ma talle või sa talle?

ma talle või sa talle?

meie mürk.

klubis, suitsustes klubides

suitsuvines annab talle kätt minu mürk,

piljardipall läheb tal mööda – mürk on tal sees,

sööb mu kätest su mürki

ja ta huuled ütlevad, et olen ta „muusa, mimoos ja doos,

liblikas,

varjan sind külma eest,

tütarlaps,

mõtlesin,

et oled mu õhtusöök,

kuid sa pole õhtusöök – oled mu naine!”

kortsunud linade vahel te pole üksi,

ta püüab su silmadest leeke, mis minu,

ta tahab, et lõppeksid päevad ja ööd tuleks järjest, kuni su käsi

talle annab mu mürki.

mürk võetud –

ta sööb su kätest mu mürki

ja ta huuled ütlevad, et oled

elektrivool, keev vesi, teerull,

peotäis tablette ja sõõmuke vett.

„arvasin, et...

arvasin ma, et mina teen süüa ja sina oled papi jaoks,

kuid sa pole papi jaoks – sa oled mu tiib, sa oled mul elu jaoks!”

„sa pole õhtusöök – oled mu naine!”

„sa pole papi jaoks – sa oled mul elu jaoks!”

aina uuelt realt, uuelt-uuelt realt,

ma olen teisega valelik,

sa oled teisega julm,

kumb on ahnem, kumb joobnum, kumb tugevam, kumb valusam,

kumb räpasem, kumb öisem, kumb alatum, kumb kauem peab vastu?

DRAAMA

sa mulle meeldid – ja mis on veel puudu?

sinuga lõbus on – ja mis on veel puudu?

love me uneta – ja mis on veel puudu?

pappi on otsata – ja mis on veel puudu?

sa oled ilus – ja mis on veel puudu?

selline tugev – ja mis on veel puudu?

oled stabiilne – ja mis on veel puudu?

sa pole vana – ja mis on veel puudu

puudu-puudu, puudu on draamat, puudu on draamat, puudu on draamat

puudu on bassi, puudu on bassi, puudu on bassi, puudu on bassi

puudu on draamat, puudu on draamat, puudu on draamat, puudu on draamat

puudu on bassi, puudu on bassi, puudu on bassi, puudu on bassi

on sõna „meeldib” – on sõna „puudu”

on sõna „lõbus” – on sõna „puudu”

on sõna „puudu”, on sõna „puudu”

öö on nii õrn, aga on sõna „peab”

sa oled ilus – kuid on sõna „puudu”

selline tugev – kuid on sõna „puudu”

oled stabiilne – kuid on sõna „puudu”

sa pole vana – kuid on sõna „puudu”

puudu-puudu, puudu on blaadi, puudu on blaadi, puudu on blaadi

puudu on draagi, puudu on draagi, puudu on draagi, puudu on draagi

puudu on draamat, puudu on draamat, puudu on draamat, puudu on draamat

puudu on bassi, puudu on bassi, puudu on bassi, puudu on bassi