Eestikeelne luule 2020

Loomingus nr 4 on ilmunud möödunud aasta luuleülevaade. 

Panen siia kaks lõiku, mis lõppversioonist välja jäid: loetelud kirjandusajakirjades ilmunud tõlke- ja algupärasest luulest; samuti täisnimekiri ilmunud luuleraamatutest.

Ja saateks EiKi ja mannat, keda ülevaate alguses korraks mainin:

*

Tõlkeluulet ilmus hulgaliselt ka ajakirjades. Oli kaks autorit, kelle tõlkeid ilmus kõigis kolmes Kirjanike Liidu ajakirjas. Johann Wolfgang Goethe varsti ilmuvat suurt kogumikku kuulutavad ette Maarja Kangro, Jaan Unduski ja Ivo Voldi tõlked „Akadeemias”, Mati Sirkli omad „Loomingus” ja üks August Sanga taastrükk „Vikerkaares”. Wimberg võttis ette Reiner Brockmanni tekstide tõlkimise ja (eestikeelsete tekstide puhul) kaasajastamise ning tulemused olid huvitavad. Ühestsamast Jossif Brodski luuletusest ilmus Märt Väljataga tõlge „Vikerkaares” ja kaks versiooni Contralt „Loomingus”. Jüri Talvet avaldas „Akadeemias” iirlase Desmond Egani ja makedoonlase Zvonko Taneski luulet. „Loomingu” tõlkevalik oli selline: klassikud Guillaume Apollinaire (Triinu Tamm ja Paul-Eerik Rummo) ja Paul Celan (Rein Raud), Walesi poetess Laura Fisk (Ilmar Lehtpere), taanlane Signe Gjessing (Carolina Pihelgas), Iisraeli luuletaja Gili Haimovichi ingliskeelne luule (Mathura), makedoonlane Nikola Madzirov (Carolina Pihelgas), jidišikeelne poeet Abraham Sutskever (Anna Verschik) ja meie oma Gohar Markosjan-Käsper (Kalle Käsper). „Vikerkaares” ilmusid klassikast Catullus (Märt Väljataga), saksakeelsest luulest Bertolt Brecht (Märt Väljataga) ja Gerhard Rühm (Maarja Kangro), ingliskeelsest T. S. Eliot (Juhan Aru) ja Yvan Goll (Aadu Hurt) ning eestivene luulest P. I. Filimonov (Katrin Väli), Larissa Joonas ja Nikolai Karajev (Aare Pilv). „Värske Rõhk” avaldab päris noorte välismaa autorite tõlkeid ja nende hulgas on väärtuslikke leide: kuubalased Ketty Blanco Zaldivar (Carolina Pihelgas) ja Legna Rodriguez Iglesias (Kaisa Ling), brasiillane Adelaide Ivánova (Carolina Pihelgas), leedukad Benediktas Januševičius ja Indre Valantinaite (Lauris Grins, Triin Paja), vene-saksa taustaga Slata Roschal (Elsbeth Hanna Aarsalu) ja lätlane Katrīna Rudzīte (Mikk Grins).

Esinduslik näide on siinkohal Anna Verschiku Sutskeveri-tõlge – kommentaarist selgub, et eesmärgiks oligi lülitada tekst eesti luule viidetesüsteemi, nii et lugejale võiks sealt kajada vastu Bernard Kangro, Viivi Luik ja Raimond Kolk.

*

Põikan raamatute juurest kirjandusajakirjade juurde. Pilt on tegelikult üsna külluslik. Kõige rohkem ja mitmekesisemat luulet ilmub muidugi parlamentaarses „Loomingus” (mitmekesisus kehtib laadide kui taseme mõttes – siin ilmub aeg-ajalt ka nn asjaarmastajate asju, aga „Looming” toimib ka päris uute autorite avastajana). „Vikerkaarel” on oma kindlam valikuprintsiip ja „Värskel Rõhul” oma spetsiifika (ta on „Vikerkaarelt” üle võtnud noorte n-ö hüppelaua funktsiooni), „Akadeemias” on tavaliselt vaid üks autor numbri kohta, kuid seltskond on valitud. Võib-olla annab kuiv autorite loetelu mingi kontuurkaardi praegusest n-ö institutsionaliseeritud luulemaastikust. Kolm noort naist on leidnud avaldamist kõigis kolmes kirjandusajakirjas: Janika Läänemets, Natalja Nekramatnaja ja Triin Paja. Läänemets on neist lüürilisim, Paja müstilisim ja Nekramatnaja käredaim (pisut on tunda, et ta astub Sveta Grigorjeva jälgedes nii identiteedi – eesti keeles kirjutav eestivenelane – kui ka häälestuse poolest, kuid tegu on siiski täiesti iseseisva luuletajaisiksusega). Kas sellest kolmikust võib välja lugeda meie luuletoimetajate ühiseid ootusi tuleviku suhtes, mine tea. Autorid, keda avaldavad nii „Akadeemia” kui „Looming”, on vanameistrid Indrek Hirv ja Mats Traat ning pisut üllatuslikult Triin Tasuja. Ühise pinna, kus „Looming” ja „Vikerkaar” kohtuvad, loovad fs, Kristjan Haljak, Jüri Kolk, Kristel Rebane, Triin Soomets ja Kristina Viin. „Värske Rõhu” autoritest on ühtlasi ka „Loomingusse” jõudnud Erik Juhandi ja „Vikerkaarde” Abramova ja Teele Lember. Ainult „Akadeemias” ilmutasid luulet Lauri Pilter ja Toomas Kiho (mul oleks muuseas ajakirja peatoimetajale sõbralik ettepanek kaaluda, kas Kiho luuletused ikka on väärt igas numbris avaldamist).

„Loomingu” autorite ring on tõesti lai: Eda Ahi, Ave Alavainu, Rauno Alliksaar, Juhan Aru, Andres Aule, Maimu Berg, Contra, Joanna Ellmann, Airis Erme, Tiina Grepp, Ott Heinapuu, Häniläne, Peeter Ilus, Aapo Ilves, Doris Kareva, Andrus Kasemaa, Priit Kelder, Mika Keränen, Kristiine Kikas, Veronika Kivisilla, Kenn Konstabel, Jaan Kross (värsskirjad Siberist Villem Raamile), Kalju Kruusa, Jaak Känd, Asko Künnap, Siiri Laidla, Jaan Malin, Maria Lee, Kalju Lepik, Talvike Mändla, Lea Mändmets, Maarja-Liis Mölder, Liisi Ojamaa, Virgi Ojap, Kai-Mai Olbri, Anna-Kristiina Pae, Andres Paesüld, Eeva Park, Berit Petolai, Aare Pilv, Linnar Priimägi, Margit Puumeister, Piret Põldver, Maarja Pärtna, Karl Ristikivi, Jürgen Rooste, Paul-Eerik Rummo, Vootele Ruusmaa, Jane Rähn, Märt Sepper, Karl Martin Sinijärv, Jüri Talvet, Tiina (sic!), Ülle Toming, Tarmo Vaarmets, Martin Vabat, Berk Vaher, Kaarel B. Väljamäe, Merike Õim ja Rein Õunpuu. Ma ei saa ütlemata jätta, et vahel tundub mulle, et „Loomingu” sõel võiks olla tihedam, sekka satub üsna vähenõudlikku kraami – aga samas võib seda pidada ka ajakirja loomupärase demokraatlikkuse paratamatuks kõrvalnähuks. Ma olen vahel „Loomingut” lugedes kahtlustanud, et kas ma saan siit ikka adekvaatse pildi sellest, mis eesti luules toimub – aga lugenuna nüüd terve aastakäigu jagu luuleraamatuid võin öelda, et „Loomingu” pakutav pilt just ongi üsna representatiivne peegeldus sellest, mis praegu n-ö pakkumisel on.

„Vikerkaare” autorkonda kuulusid mullu (peale ühe Valmar Adamsi faksiimile) Sveta Grigorjeva, Sirel Heinloo, Harri Hertell, Maarja Kangro, Mart Kangur, Piret Karro, Igor Kotjuh, Øyvind Rangøy, Andrus Rõuk, Andra Teede, Katrin Tegova ja Wimberg. Ring on väike ja peegeldab eelkõige toimetajate maitset (mis pole halb).

„Värske Rõhu” autorid on peale ülalmainitute veel Aliis Aalmann, Richard Annilo, Manfred Dubov, EiK, Johan Haldna, hybriidmootor, Anna Kaare, Mona Kapper, Elisabeth Kaukonen, Margaret Kelomees, Anete Kruusmägi, Riste Sofie Käär, Joanna Liivak, Emma Lotta Lõhmus, manna, Ella-Mai Matsina, Adel Müürsepp, Mari-Liis Müürsepp, Paula Palmiste, Mirjam Parve, Maris Pedaja, Rosemary Pree, Reijo Roos, Janar Sarapu, Marta Talvet, Maryliis Teinfeldt, Nele Tiidelepp, Toni Tombak, Mikk Tšaškin, Tuuli-Geetsia Tšaškin, Tiina Veikat, Joosep Vesselov ja Iiris Viirpalu. Siingi on igasugust taset, aga noorte alustajate puhul on see loomulik, kuskilt peab ju tuule tiibadesse saama, ja on väga hea, et on selline labor-ajakiri, kus ei pea vanade tippudega end võrreldes ära katkestama. (Priit Kruus on meile selle ajakirja näol jätnud väärt päranduse.)

*

Algupärased luulekogud (kui kirjastuse nime pole märgitud, on tegu autori enda kirjastatud raamatuga)

Hendrik Adamson „Elu sõnad. Järelpõiming” (koostanud Hando Runnel; Tartu: Ilmamaa)

„Aegruum” (anonüümne autor, sisaldab ka Jim Ollinovski luulet; Tallinn: Aegruum)

Vahur Afanasjev „Hõbehundi laulud” (Kasepää: Vemsa)

Ave Alavainu „Sündinud novembris” (Tallinn)

Aleksandra A. T. „See peab olema armastus” (Tallinn: Mustvalgus Meedia)

Renna Aretha Ali „Päikese poolel” (Lahti: Miliuseum)

Maria Antons-Valner „Elu(luu)le” (Pärnu: Hea Lugu)

Aive Antsov „Su silmad räägivad” (Tartu)

Mare Arm „Hinge pisarad” (Tartu)

Eva Bellen „Anhedoonia” (Tallinn: Paljasjalg)

Maimu Berg „Vanaema paneb vihmavarju kinni” (Tallinn: Tuum)

Contra „Bussijaamas on Valgre Raimond. 4. lauluraamat” (Piitsaküla: Mina Ise)

Contra „Mundris vitamiin” (Urvaste: Mina Ise)

Taavi Eelmaa „Electraumur” (Luige: Verb)

Ott Eenlo „Episoodid II” (Tallinn)

Kristiina Ehin „Janu on kõikidel üks” (Tartu)

Joanna Ellmann „Peegeldused tundmatust” (Tallinn: Omailm)

Gregor Elm „Laulud Crème Brûlée'le” (Püünsi)

Tiina Grepp „Taevatrepp” (Tallinn)

Anne-Liis Haljak „Kurbust trotsides” (Tallinn: Eesti Luuleklubide Liit)

Kristjan Haljak „Illuminatsioonid. Luuletused 1974-1990” (Tallinn: Tuum)

Miina Hint „Hukatuselind. Luuletused” (Tallinn: MR)

Kristiina Isand-Savitski „Kasvamine iseendaks. Puurilind” (Piira: Kasvamine Iseendaks)

Alari Papa Janson „Jäljed udus” (Pärnu: Hea Tegu)

Tuuli Jugar „Beyond tonight. Teisel pool täna õhtut” (USA)

Tuuli Jugar „Sõnaraasud” (USA)

Ruuben Kaalep „Litoriinamere loits & teisi luuletusi” (Päidla)

Grete Kaio „Üks” (Ülenurme)

Kätlin Kaldmaa „Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” (Tallinn: Hunt)

Bernard Kangro „Põues on palanguid, põskedel õhtuse paitus. Avaldamata luuletusi” (koostanud Õnne Kepp ja Maarja Hollo; Võru: Võru Instituut)

Hillar Kalda „Mõtisklusi pandeemia ajal” (Võru)

Andrus Kasemaa „Metsakuru” (Tallinn: EKSA)

Andrus Kasemaa „Silmapilk tagasi” (Tallinn: EKSA)

Maarja Kangro „Kaks pead. Libretoraamat” (Tallinn: Nähtamatu Ahv)

Kaidi Kangur „Sinule, pühenduseta” (Tõrva: Kuldne Lammas)

Gerli Kase „Mind ei ole olemas, ma mõtlesin end välja” (Tallinn)

Mariann Kiidron „Minu Kuningas : naiselt mehele. Armastusega” (Tallinn: Magdala Kirjastus)

Birgot Kivinurm „Elusarm” (Laagri)

Vladislav Koržets „Inglijaht ehk Uued laulud või nii. Salmitud 2016-2020” (Tallinn: Sõnavald)

Jaan Kross „Tiit Pagu. Värssromaan” (trükki toimetanud Jaan Undusk; Tallinn: Kultuurileht)

Hasso Krull „Tänapäeva askees. Poeetiline käsiraamat. Nelikümmend märksõna” (Tartu: Kaksikhammas)

Aavo Kubja „Krussiloomad” (Põldeotsa: Akubja)

Nathan Kukk „Sahver” (Tallinn)

Ester Kõrvits „Elu hetkede mosaiik. Aasta-aegade peegeldusi. Teelise mõtteid ja meenutusi. Elu õied – sõprus ja armastus” (Haapsalu)

Asko Künnap „Minu riik” (raamatus märgitud 2021; Põltsamaa: Seitse Sõlme)

Toivo Laan „Käib kah” (Võhma)

Toivo Laan „Metsas lehed langevad jõkke” (Võhma)

Ilmar Lehtpere „Koduitud luuletused” (Luige: Verb)

Teele Lember „Süstemaatiline unistaja” (Tallinn: Kultuurileht)

Gerda Laura Liiv „Enne” (Tallinn)

Merca „Iseqnn” (Tartu: Jutupesa)

Rait Michalski „Lillelillelised lilled” (Tallinn)

Lembit Michelson „Pildiraamat” (Tallinn: Akriibia)

Kris Moor „Ma olen elus” (Tallinn: moor books)

Maris Mägi „Vaikiv valgus” (Pärnu: Hea Tegu)

Lea Mändmets „Härmeldused” (Tartu: Tore kirjastus)

Enda Naaber-Nipsust „Õitsemine on lootus. Mõtisklusi VI” (Kuressaare)

Enda Naaber-Nipsust „Linnutee lähistel. Heli Läätse mälestuseks! Mõtisklusi VII” (Kuressaare)

Ville Oengo „Võluvalgus. Tundehetked” (Valga: Omakirjastus)

Kai-Mai Olbri „Vastutuule toel” (Tallinn: Kaarna)

Kaisa Orgusaar „Tahaksin hüpata merre” (Tallinn)

Elvine Osko „Siit leia” (Tallinn: Margit-Mariann Koppel)

Leonora Palu „Jääl on vee võime” (Pärnu: Jumalikud Ilmutused)

Margit Peterson „Luuletaja” (Pärnu: Hea Tegu)

Margit Peterson „Ärgake” (Pärnu: Hea Tegu)

Toomas Plaan „Nöörsirge” (Tallinn)

Andres Põder „Vaibad kirkuse trepil. Noorpõlveluulet” (Tallinn)

Piret Põldver „Alati nii järsku” (Tartu: Henrik)

Rainer Rahasepp „Päike pesitseb me põues” (Põlva)

Rainer Rahasepp „Rõõmu kandes” (Põlva)

Piia Rajaste „Jää ei jää” (Tallinn: Draakon ja Delfiin)

Karl-Christoph Rebane „Te-ma” (Haapsalu)

Kristel Rebane „Koer” (Tartu)

Jürgen Rooste „Sagittarius A*” (Taanilinn)

Anu Ruusmaa „Eluvaluilu” (Tallinn)

Gunnar Vemmal Saar „Merisiil ja karuäke” (Tallinn)

Marek Sadam „Me saame sellest üle” (Tallinn: FD Distribution)

Aija Sakova „Isa suudlus” (Tallinn: HL&TS)

Helen Sakson „Avastamata võlumaa” (Tartu)

Peeter Sauter „Plagiaat” (Tallinn: Kirjanik)

Sander Seire „Tõde armastusest” (Pärnu: Hea Tegu)

Annika Sellik „Tuultest Tuba” (Tartu)

Märt Sepper „Acheroni õied” (Tartu: Janar Sarapu)

Märt Sepper „Emanatio” (Tartu: Janar Sarapu)

Stella Shakti „Kirjad armastusele. Valimik värsse ja voogusid aastast 2005-2020” (Tartu)

Arno Sildos „Ma ei tea” (Tallinn: Saara Sildos)

Priit Silla „Kriips-kraaps” (Viljandi)

Urmas Sirp „Samavõrd kui samapalju” (Sõmeru: Punker)

Sirli Staub „Armastan armastust või vähemalt mõtet armastusest. 111 luuletust” (Tallinn)

Teet Tall „Vahvad luuletused tähtpäevadeks” (Juula)

Jüri Talvet „Tsampika ja teisi luuletusi” (Tartu: Ilmamaa)

Jüri Tamtik „Värssidesse väänatud anekdoodid” (Karksi-Nuia)

Triin Tasuja „Seksistentsialism” (Tallinn: Koobakene)

Jane Tiidelepp „Puhas dramaatika” (Tartu: Janar Sarapu)

Timmu Tuks „Mõtteid ja mõtisklusi. Luulet aastatest 2019 ja 2020” (Tartu)

Elmar Uuk „Sügisluule” (Tartu)

Aili Vabo „Tunnete tõmbetuules” (Jüri: Rae Raamat)

Joosep Vesselov „Linna laul” (Tallinn: Kultuurileht)

Livia Viitol „Suur suleaeg” (Tallinn: Libri Livoniae)

Tõnis Vilu „Tundekasvatus. Jaapani surmaluuletused” (Tartu: Häämaa)

Maara Vint „Orhideede hingede palveraamat” (Tallinn: EKSA)

Merike Õim „Üle sõnalatvade. Tankad” (Tallinn: Menu Kirjastus)

Tõnu Õnnepalu „Pimeduse tunnil” (Tallinn: EKSA)

Maili Yerlikaya „Armastus, igatsus, elu ise” (Pärnu: Hea Tegu)

Valitud ja kogutud luuletused, kordustrükid

Andres Ehin „Kimbuke sinilolli. Valitud luuletused” (koostanud Ly Seppel-Ehin ja Kristiina Ehin; Tartu, Rapla: Kristiina Ehin)

Ernst Enno „Imelikku rada pikka” (koostanud Lauri Sommer; Tallinn: Tänapäev)

Anna Haava „Ma lähen üle nõmme. Mõtted. Luule. Jutud” (koostanud Sirje Endre ja Kadi Pajupuu; Tallinn: SE&JS)

Paul Haavaoks „Palumaad ja rannahääled. Valik luulet” (koostanud Ilme Hoidmets ja Nele Reimann; Värska: Seto Instituut)

Indrek Hirv „Minu viimane kevad” (Tartu: Ilmamaa)

Doris Kareva „Deka. Ilmunud ja ilmumata luulet 1975-2007” (2008 ilmunud raamatu kordustrükk; Luige: Verb)

Jüri Kotšinev „Armastuse nimi. Valik luuletusi 1979-2018” (Tallinn: Grenader)

Navitrolla ja Ott Arder „Navitrolla mõttevigurid. Ott Arderi luuletused” (Tallinn: Tammerraamat)

Valeri Noskov „Igaviku igavesed kaaslased. Valikkogu” (Haabneeme)

Liisi Ojamaa „Kahel lahtisel käel. Ilmunud ja ilmumata luule” (koostanud Doris Kareva ja Andres Aule; Tallinn: Varrak)

Carolina Pihelgas „Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020” (koostanud Hasso Krull; Tartu: Kaksikhammas)

Aarne Puu „Ma elan ruumis. Luulet 1985-2020” (Tallinn: Tiritamm)

Karl Ristikivi „Inimese teekond” (1972 ilmunud raamatu kordustrükk; Tallinn: Hea Lugu)

Hando Runnel „Aadamal oli seitse poega” (Tartu: Ilmamaa)

Hando Runnel „Ma ja ta ka ehk Mesinädalate memuaarid” (Tartu: Ilmamaa)

Gustav Suits „Nii tuli õhtu” (koostanud Mart Velsker; Tallinn: Tänapäev)

Ingel Tael „Arm ja arm. Autori koostatud valikkogu” (Tallinn)

Heiti Talvik „Don Ramon. Valitud luuletusi” (koostanud Peeter Ilus; Pärnu: Penikoorem)

Mitme autoriga raamatud, kogumikud, antoloogiad

Adam Cullen, Veronika Kivisilla ja Øyvind Rangøy „Kolm sõlme” (Põltsamaa: Seitse Sõlme)

„Hullunud Tartu. „Vaikus”” (koostanud Carolina Pihelgas; Tartu: Eesti Kirjanduse Selts)

„Luulekevad 2020. Luulevõistluse paremad” (Koostanud Ingvar Luhaäär; Tallinn: eesti Luuleklubide Liit)

„Luuletaeva lambike” (koostanud Evelin Laanesaar; Pärnu: Hea Tegu)

„Mereluulepidu Kunda rannas. Valik eesti mereteemalisi luuletusi 2020” (koostanud Tiina Mälberg; Kunda: Viru-Nigula vald)

„Pilt ja sõna. Hullunud Tartu kolmas. 2016-2018” (koostanud Jaan Malin; Tartu: Luul)

Siiri Pärkson ja Andreas Sootjärv „Meeleolud” (Tartu: Siiri Pärkson)

„Valguseoks XXI” (koostaja Ülo Alo Võsar; Viljandi: Viljandimaa Luuleklubi)

Raamatud, mis pole tervikuna luulekogud, aga sisaldavad ka luulet

Doris Kareva „Age Oks. Liblikalend” (Tallinn: Pilgrim)

Raul Kesküla „Papa "Pastori" pajatused” (Sindi: Kesküla Kesktänavalt)

Made Torokoff-Engelbrecht „Kuldsed jäljed varjus. Kuressaare Põlluvahi maja ehk Meie Gotlandi maja armastuse lugu” (sisaldab Leili Kuldkepi luuletusi; Tallinn)

Anneli Lamp „Introverdi kaitseala. Päevaraamat” (Pärnu: Hea Tegu)

Laura Põld ja Katrin Väli „Aheraine laul. Dirt Song” (Tartu: Tartu Kunstnike Liit)

Agu Sisask „Teel. Pilguheit jaapani hinge” (Tallinn: Canopus)

Arvo Valton Vallikivi „Kogutud teosed 26. Varia” (Tallinn: Kirjastuskeskus)

Arvo Valton Vallikivi „Kogutud teosed 27. Novellid, luuletused, aforismid, artiklid” (Tallinn: Kirjastuskeskus)

Tõlkeluule raamatud

Paul Celan „Tema seljas ratsutas öö” (saksa keelest Aare Pilv ja Rein Raud; Tallinn: Salv)

Rita Dahl „Aja süda” (soome keelest Elo Viiding; Tallinn: EKSA)

Lawrence Ferlinghetti „Meele lunapark” (inglise keelest Peeter Sauter; Tallinn: Salv)

S. J. Fowler "Maadlejad" (inglise keelest Mathura; Lelle: Allikaäärne) [see raamat jäi paraku ülevaate kirjutamise ajal mul kahe silma vahele]

„Indiaani luulet” (inglise keelest Nuga Soopealt a.k.a. Lauri Sommer; Räestu: Tiivaalune)

Ljubov Jakõmtšuk „Donbassi aprikoosid ja teisi luuletusi” (ukraina keelest Mathura; Lelle: Allikaäärne)

Larissa Joonas „Arütmia või ööbikud” (vene keelest Aare Pilv; Tallinn: Tuum)

Ilya Kaminsky „Kurtide vabariik” (inglise keelest Carolina Pihelgas; Tallinn: Kultuurileht)

Ryszard Krynicki „Keda ei ole. Valik luuletusi” (poola keelest Hendrik Lindepuu; Halliste: Hendrik Lindepuu Kirjastus)

Lembe Lokk „Mujal nüüd. Elsewhere today” (prantsuse keelest autor, inglise keelde Simon Hamilton; Pärnu: Penikoorem)

Kunwar Narain „Kõigi sammude kuma” (hindi keelest Mathura; Lelle: Allikaäärne)

Džalal ad-Din Rumi „Paradiisisõnad” (inglise keelest Mathura; Tallinn: Koolibri)

Jelena Skulskaja „Simson lahkub juuksuri juurest” (vene keelest tõlkinud Ingrid Velbaum-Staub, värsid tõlkinud Maarja Kangro; Tallinn: Originaalne Keskus)

Eric Stenbock „Kogutud luuletused” (inglise keelest Riina Jesmin; Valkla: Ulmus Domini)

Sumikura Mariko ja Uemura Taeko „Unelmaid ketrav naine” (jaapani keelest Taimi Paves ja Jüri Talvet; Tallinn: Ars Orientalis)

Georg Trakl „Luule. Proosa. Draamad” (saksa keelest Leho Ruus; Tallinn: OVTK)