09/05/2013

Marina Palei - Postal a Cordoba

Prima Vista festivalil käis külas vene kirjanik Marina Palei (kellelt möödunud aastal ilmus eesti keeles Jaan Rossi tõlkes ka jutustus "Küla", kus ta jutustab oma suvitamisest Eestis 1970. aastate lõpus, 1995 on Vilma Matsovi tõlkes ilmunud Palei "Ringkanali Cabiria"). tõlkisin tutvustava trükise jaoks ühe Palei luuletuse. see sisaldab Paleile iseloomulikult ekspressiivselt viha-armastuse suhet kodumaa suhtes (ta ise on emigreerunud Hollandisse). luuletuses mainitav Kitež on mütoloogiline messianistlik linn Nižni Novgorodi oblastis asuva Svetlojari järve kaldal - legend sellest pärineb 18. sajandi vanausuliste käsikirjadest. legendi kohaselt ehitas selle linna Vladimiri suurvürst Juri Vsevolodovitš, linn oli suur ja kaunis, kuid jumal peitis selle linna inimsilma eest ära (või laskis järvepõhja vajuda), kui seda ähvardas tatarlaste rüüstamine, ning linn ilmub taas nähtavale viimsel kohtupäeval. Kitež on vene kultuuris levinud motiiv (ehk tuntuim on Rimski-Korsakovi ooper "Jutustus Kiteži nähtamatust linnast ja neitsi Fevronjast" ning selle ainetel tehtud Juri Noršteini ja Ivan Ivanov-Vano ikoonikunsti stiilis multifilm, aga seda on kasutanud oma loomingus ka nt vennad Strugatskid).
Valge mere - Läänemere kanal on rohkem ilmselt tuntud lihtsalt Belomorkanali nime all, see ühendab Äänisjärve Valge merega; Äänisjärve ja Laadoga vahelise Sviri jõe (mida ka Palei mainib) ning Neeva jõe kaudu loob see otsetee Põhja-Jäämerest Läänemereni; kanal ehitati 1930. aastate alguses sunnitööliste tööjõuga, hukkus üle 10 000 vangi.

luuletust on võimalik ka autori esituses kuulata.

POSTAL A CÓRDOBA

Vaevalt, et saad selle kaardi kätte, sest ma ei tea ju täpselt, kus sa elad.
Pealegi välistab mu vigane hispaania keel võimaluse, et saaksid minust aru.
Ja siiski saadan sulle sõnu, liiati kirillitsas,
mis sinu jaoks näivad kindlasti Egiptuse püramiidide kirjamärkidena.
Praegu lülitab päev järjest välja kõik oma helid. Viimaste autode tolm
teeb punaseks toa tühjust läbistava kiireteraviku.
Kas arvad, et ainult Córdobas lööb tolm ehas niimoodi lõõmama?
Palun lase mu süda lahti. Palun ära lase.

Ma näitan sulle video pealt maad, kus mind ammu enam pole,
seepärast vaata – mööda lendavad teivasjaamad –
Totma – Knjaževo – Krasnõi Lug – Semjonovka – Nikolšino – Brodõ
ja kõikjal sel teel suruvad eided vastu kõhtu malmpotte keedetud kartulitega,
poisikesed müüvad sihvkasid, invaliidid kaklevad, kõmisevad vastu sõitvad rongid,
mööda vilksatavad prügimäed, jäärakud, koerapulmad,
traktorid roostetavad keset õitsvaid aasu,
endamisi ujub aknast mööda Bolšije Opotšivalõ, –
oh kui tugevasti lõhnab seal saun, sõnnik, mingi keemiline hape,
juunimetsa kuum okastik!

Seal kõngevad lapsed haiglates nagu kärbsed,
seal läheb koolitüdrukuil oma abortide loendamine sassi,
seal lastakse palju püssi – kurjusest, murest, hirmust ja kõige sagedamini eimillegi pärast.
Härjaliha alati ei jätku,
see-eest inimliha on lademes,
kuigi isased on seal viinast mürgitatud
ja elu lühidust võetakse seal hea õnnena,
kuid minul oli seal lapsepõlv ja unistuste särav silmapiir,
ja üks joodik ütles mulle seal: "Soovin teile rõõmu, preili!"
Kus veel võiksin midagi sellist kuulda?
kas mõistad, millest ma räägin? kas mõistad? saad sa aru?

Mul on raske uskuda,
et tõepoolest on olemas Guadalquiviri jõgi.
Lihtsam on ette kujutada: sõidad mööda Sviri jõge, mille kaldad upuvad lilledesse...
Vee peegelpind hüpnotiseerib. Tundub, nagu
kohe näeksidki seal all toda vetevalla muinasjutulinna...
Ja äkki näed käänaku taga tõepoolest:
tuhanded surnud
üksteise taha rivistunult
jõepõhjas,
piki kogu Valge mere – Läänemere kanalit...
Seal ta ongi, Kiteži linn, mu lapsepõlvemaadel!
Aga ülalpool, kaldail ja luhtadel -
hullavad vasikad...

Seal on härgadel
samasugune punane veri nagu Hispaaniaski,
kui neil, elavail, lõigatakse noaga aort lahti
ning veri valgub kiiresti kuiva maasse.
Kas arvad, et vaid Córdobas maa verd saamata nii raevukalt kuivetub?
Palun lase mu süda lahti. Palun ära lase.

1998

No comments:

Post a comment