13/01/2015

Un cărăbuş sărută luna. Eesti nüüdisaegse luule antoloogia rumeenia keeles



Juba mullu suvel ilmus Rumeenias kirjastuselt Tracus Arte eesti luule antoloogia "Un cărăbuş sărută luna" (ehk "Sitikas suudleb kuud", ühe Andres Ehini haiku järgi). Raamatu koostajad on Jaan Malin ja Triin Soomets, tõlkinud Riina Jesmin koos rumeenia luuletaja Peter Sragheriga (kes on mitut puhku ka "Hullunud Tartu" festivalil käinud). Sügisel esitleti raamatut ka Tallinnas ja Tartus, kuid Eestis seda ilmselt mujalt näha ei saa kui autorite käest, poodides seda pole, ja paistab, et seni pole ta ka ühtegi raamatukokku jõudnud (küll on luuletuste kirjed olemas artiklite andmebaasis ISE ise.elnet.ee). Raamatu autorite nimestik on selline: Andres Ehin, Ene Mihkelson, Viivi Luik, Mari Vallisoo, Doris Kareva, Jaan Malin, Hasso Krull, Triin Soomets, Karl Martin Sinijärv, Asko Künnap, fs, Jan Kaus, Mehis Heinsaar, Maarja Kangro, Aare Pilv, Jürgen Rooste. Raamatu kaanel on Ilmar Malini maal "Pilk". 282-leheküljelisest raamatust kümnendiku võtab enda alla Mart Velskri kirjutatud põhjalik ülevaade uuemast eesti luulest. See ei käsitle ainult antoloogias esindatud autoreid, lisaks on juttu kas omaette tutvustusena või mingis olulises kontekstis sellistest autoritest nagu Jaan Kaplinski, Sven Kivisildnik, Kauksi Ülle, Eda Ahi, Contra, Aapo Ilves, Chalice, Elo Viiding, Ilmar Laaban, Kalju Kruusa, Kristiina Ehin, Lauri Sommer, Jüri Talvet, Valdur Mikita, Igor Kotjuh, Kaupo Meiel, Erkki Luuk, Andra Teede, Carolina Pihelgas, Maarja Pärtna, Andrus Kasemaa. Nii et rumeenia lugeja saab ilmselt päris kena sissevaate eesti luulesse viimaste kümnendite jooksul.
Eesti luulet sellisel hulgal varem rumeenia keeles pole olnud. Eesti Kirjanduse Teabekeskuse lehekülje andmeil on raamatuna rumeenia keeles varem ilmunud 8 nimetust eesti kirjandust: 1955 Vilde jutustustekogu, 1958 Tammsaare miniatuurid, 1966 Vilde "Mahtra sõda", 1967 Vilde "Külmale maale" (nn moldova keelde), 1977 Vetemaa "Väike reekviem suupillile", 1978 Kreutzwaldi "Kalevipoeg" ja Lutsu "Kevade" ning 2011 Jüri Talveti luulekogumik (mis sisaldas lisaks eestikeelseid originaale ning hispaania- ja inglisekeelseid tõlkeid). Võimalik muidugi, et midagi on veel ilmunud, kas või Rumeenia või Moldova ajakirjades.
Rumeenia (ja moldova) kirjandust eesti keeles on muidugi kordades rohkem - kui otsida Estri kataloogist märksõnadega "ilukirjandus" ja "rumeenia" eestikeelseid raamatuid, annab 65 kirjet (teadagi Eliade, Ionesco, aga ka igasugu muud). Otsing "luule" ja "rumeenia" annab küll vastuseks, et raamatuna on eesti keeles ilmunud kolm luuleraamatut: moldovlased Pavel Botsu ja Grigore Vieru ning rumeenia luuleklassik Mihai Eminescu.

Minult on raamatus luuletused "nüüd maasikatel ülim aeg on valmida", "ja järsku - päike", "Luule piiritelm" ja "Kaks Egliteesi-luuletust" (raamatust "Päike ehk päike", 1998), "Sirvija" ("Tema nimi on kohus", 1999), "Vahtraluuletus" ("Nägemist", 2002), "Kuidas elu läheb?" ("Näoline", 2007), "Pro et cum" ("Ramadaan", 2010),"Nool" ja "lõhnu mu varaajast" ("Kui vihm saab läbi", 2015).

Põgusaks näiteks üks ammune tekst ja selle tõlge (tõlkes on ingliskeelne osa ära jäetud; algtekstis toimib see II ja IV vahelise tõlkefiltrina, ma ei tea, kas see rumeenia keeles samamoodi toimiks).

LUULE PIIRITELM


I
Välja-mõeldu välja öelda,
ise jäädes sisse.


II
Olla igatsetud;
puudumise vältimatu kohalolu.


III
Being looked forward to;
exclusive presence of missing.


IV
Ettevaatus -
igatsuse välja-sulgemine.

  


DEFINIȚIA POEZIEI

I
Să-ți spui gândurile
rămânând în gânduri.

II
A fi dorit;
prezența inevitabilă a absenței.

III
Prudența -
excluderea dorinței. 

(see võiks häälduda umbes nii:

definitsia poeziei

sötsj spui gõndurile
römõnõnd õn gõndurj

a fi dorit
prezentsa inevitabilö a absentsei

prudentsa
ekskluderja dorintsei)

Nii palju, kui netisõnastike abil aru saan, on II ja III üsna sama, mis eesti keeles, I aga võib kõlada vist ka nii: "Mõtted välja öelda, jäädes ise mõttesse."




PS. See luuletus ilmus esmakordselt 8. veebruaril 1997 Postimehes, kus Andrus Laansalu eraldas Erakonnale tervelt kaks värvilist lehekülge; erakute tekstidele lisandus ka Annaliza Skrbcka saatesõna "Eskapistlikud eremiidid", mis oli üks väheseid Erakkonna enesekirjeldusi (kaks teist Erakkonna "mitte-manifesti" olid veel Vikerkaares 1997/1-2 ilmunud ühiselt kirjutatud "Nonaloog" ning Estonian Literary Magazine'is 1998, nr 6 ilmunud Annaliza Skrbcka pikem "Corpvs eremitorvm" - mis nüüdseks on vist muutunud rariteetseks, sest ELMi netiküljel varasemaid numbreid enam pole - tollal oli ELM veel ajaleht, mitte veel ajakiri. Nüüd vist juba võib lahti rääkida õdede Skrbckade asja. Katarina Skrbcka oli üks Kalju Kruusa heteronüüm - ma ei tea, kas Katarina tekste on mujal peale tolle Postimehe numbri veel ilmunud, aga perekonnanimi tuleb mõistagi tollest uurendamist ja seejärel kirjutamist tähendavast indoeuroopa tüvest, kust on pärit ladina scribere ja eesti kribama; Katarina on aga kokku pandud jaapani sõnast katari ja soome sõnast tarina, mis mõlemad tähendavad juttu, jutustust. Katarinast oli Postimehes ka kaunis foto. Tema õe Annaliza nimi tuleb aga mõistagi sõnast analüüs. Annalizalt on kokku ilmunud kolm teksti - Postimehes ilmunu on minu kirjutatud ning teiste poolt heaks kiidetud, ELMi loo kirjutasime kolmekesi mina, Kalju Kruusa ja Lauri Sommer - ja mu meelest oli seal aeg-ajalt ninapidi juures veel teisi erakuid; ja lisaks ilmus Analiza (sic!) Skrbcka nime all tollast uusimat eesti luulet laiemalt tutvustav tekst Soome ajakirjas Peilikuva 2000/4 - selle kirjutasid Kalju Kruusa ja Lauri Sommer kahekesi.)

No comments:

Post a comment