Valeri.
Selle sordi nimi on kuldrenett. See on talisort. Need püsivad kogu
talve!
Jegor.
Lahe!
Valeri.
Praegu ei ole nad eriti maitsvad, aga talvel, veebruaris, kui nad on
seisnud...
Ira.
Nii et, Valera, tähendab, nad järelküpsevad talvel?
Valeri.
Jah.
Ira.
Väga vinge!
Valeri.
Ainult nad ei tohi muljuda saada.
Jegor.
Mis mõttes?
Valeri.
Noh, selles mõttes, et neid tuleb kasti panna väga hoolikalt, siis
püsivad nad kaua. Ei tohi lasta maha kukkuda.
Jegor.
Selge. Lahe.
Valeri.
Ega
keegi teist pole õunu kolkinud, pole lasknud neil maha kukkuda?
Pidage see palun meeles, sest muljuda saanud õun läheb mädanema,
aga kui üks mädanema läheb, lähevad mädanema ka kõik ülejäänud
ja siis nad ei püsi kaua. Kogu talve nad siis vastu ei pea.
Ljuba.
Mina mitte. Mina panen õunad korralikult, mulle annab Jegor nad
kätte…
Jegor.
Jah. Me püüame korralikult, Valera. Me ei teadnud, et muljuda
saanud õunad ei püsi kaua, aga me püüdsime neid ikkagi
korralikult kasti panna.
Ljuba.
Kuidagi
intuitiivselt tundsin, et peab korralikult...
Ira.
Oi! Mul on tunne, et ma ühe sellise õuna panin kasti!
Valeri.
Millisesse?
Ira.
Näe sellesse. (osutab
kastile) Kohe ma
leian ta üles. Kohe.
Noh, ja siis lähebki lahti.
Pavel Prjažko
No comments:
Post a Comment