Semiosalongi ettekannetest anti välja kogumik "Sõbralik semiootika", kus muuhulgas ka minu mullune "Aisteetika". Koostanud Piret Karro ja Kristin Orav. Ma ise olen Semiosalongi loengutele küll kahetsusväärselt harva sattunud, aga õnneks võib päris suurt hulka ettekandeid kuulata ning nüüdne kogumik on ka väga põnev. Kunsti alaosas räägib Marge Monko feministlikust kunstist, Daniel Edward Allen Johannes Pääsukese fotodest, Gregor Taul Peterburi tänavakunstist, Indrek Grigor Jaan Toomiku videotest, lühidalt refereeritakse vestlust kunstnik Laura Tootsiga, Edvin Aedmalt on luulevormis tekst (arvuti)mängudest; teises alaosas "Kultuur ja kirjandus" kirjutab Anti Saar tõlkimisest, Kaire Maimets-Volt muusika tähenduslikkuse probleemist, Roomet Jakapi ihust lahkunud hinge varauusaegsetest kontseptsioonidest, Sven Vabar Tartus leiduvatest "reaalsusemasinatest" (arendades edasi Mikita metsiku-diskurssi), Tanel Rander Ida-Euroopa transformeeruvast semiosfäärist, Tõnu Viik surma fenomenoloogiast, Veronika Valk sellest, milliseks muutub kodutaju mujal maailmas elades. Raamatu kolmas alaosa koosneb Semiosalongi errori-teemalise erisarja ettekannetest - Oliver Laas tunnetusvea mõistest filosoofias, Gerhard Lock vea rollist muusikalises improvisatsioonis, Arlene Tucker, Kiwa ja Kristin Orav räägivad mitut pidi errorist kunstis, Fideelia-Signe Roots analüüsib oma performance'it "Äng - 161 km palja rindkerega", Liisa Kaljula uurib "Andres Lapeteuse" näitel homo soveticuse nähtust. Lõpuks Andrus Laansalu jutt, mille iva on, et semiootika on ainus viis, mille abil inimene võib saada mõtestatud kontakti oma loomalikkusega. Raamatu lõpus on üles loetud ka kõik toimunud Semiosalongi üritused.
Hea meel on olla osa nii toredast raamatust.
No comments:
Post a Comment